Mõnikord on vajalik töökogemus asjaomases valdkonnas.

Erialase töökogemuse arvesse võtmiseks peab see olema saadud tegeliku töösuhte raames, mida iseloomustavad järgmised elemendid:

• tegelik
• tasustatud töö
• töövõtjana (mis tahes liiki tööleping) või teenusepakkujana.

Erialast töökogemust võetakse arvesse üksnes juhul, kui see on seotud konkursiteates või osalemiskutses kirjeldatud ametiülesannetega.

Erialast töökogemust arvestatakse järgmiselt:

• Tasustatud töö mis tahes liiki töölepingu alusel (palgatöötaja, füüsilisest isikust ettevõtja, ametnik, ettevõtja, vabakutseline konsultant jne).
• Vabatahtlik töö: vabatahtlikku tööd võetakse arvesse üksnes juhul, kui selle eest on makstud hüvitist. Vabatahtlik töö peab olema võrreldav täistööajaga tööga nii töötatud tundide arvu kui ka kestuse osas.
• Praktika: praktikat võetakse arvesse, kui see on tasustatud.
• Kohustuslik sõjaväeteenistus: kohustuslikku sõjaväeteenistust võetakse arvesse ajavahemikul, mis ei ületa kandidaadi kodakondsusjärgses liikmesriigis kõnealuse teenistuse puhul kehtivat seaduslikku kestust. (Sõjaväeteenistuse võib sooritada enne või pärast konkursil osalemiseks vajaliku kvalifikatsiooni omandamist.)
• Emapuhkus/vanemapuhkus/lapsendamispuhkus: kõnealust puhkust võetakse arvesse, kui seda võeti töölepingu raames. Kui sündmus (sünd või lapsendamine) toimus ajal, kui kandidaat oli töötu, vastavat puhkust arvesse ei võeta. 
• Doktoriõpe: doktoriõpet (ka tasustamata) käsitatakse erialase töökogemusena (maksimaalselt kolm aastat), tingimusel et see on edukalt läbitud.
• Osaajatöö: osaajatööd arvutatakse proportsionaalselt töötatud aja alusel. Näiteks kuuekuuse poole kohaga töö puhul arvestatakse töökogemuseks kolm kuud.

Erialast töökogemust võetakse arvesse üksnes juhul, kui see on saadud pärast konkursil osalemiseks vajaliku diplomi omandamise kuupäeva.