Saage tuttavaks ELi institutsioonide töötajatega

Frederic vastutab OIBs (Euroopa Komisjoni infrastruktuuri- ja logistikaamet) piiratud liikumisvõimega isikutele kohandatud tingimuste loomise eest. Ta on pime ja on ELi institutsioonides töötanud alates 1998. aastast.
Küsisime talt, milliseid eritingimusi talle tööl pakuti.

„Mulle anti töökohal kõnesünteesitarkvaraga (JAWS) arvuti ja Braille’ klaviatuur. Kui teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadis tööd alustasin, võimaldati mul tegelikult kasutada palju rohkem abivahendeid kui vaja. See oli väga muljetavaldav ja soe vastuvõtt. Minu esimesed kogemused olid suurepärased. Hiljem töökohti vahetades sain ka teistsuguseid kogemusi, kuid teadsin alati, et kannatlik olles saan kõik vajaliku.“

Frederic ütles ka, et tema puue ei ole meeskonnas töötamisel takistuseks.

„Võib isegi nii öelda, et puue on siin teatav eelis! Olen sellesse alati positiivselt suhtunud. Olen rõõmsameelne ega käitu, nagu vajuksin murekoorma all küüru. Mul on ka koer, kellest on väga palju kasu. Ta on minu maskott.“

Maurizio töötab Itaalias Euroopa Parlamendi pressiesindajana. Ta on pime ja on ELi institutsioonides töötanud alates 2015. aastast.
Küsisime talt, millised muljed on tal kandideerimise ajast ja kas ta tunneb end meeskonna täieõigusliku liikmena.

„EPSOs erivajadustega inimestega tegelev üksus oli suurepärane! Konkursil sujus kõik väga hästi. Tegin testid Braille’ kirjas ning mul oli ka personaalne abiline. Ühe testi tegin ka elektrooniliselt. Kui läks konkreetsele töökohale kandideerimiseks, pidin läbima vaid intervjuu ning ei vajanud seega erilisi abinõusid. Ma ei tunne, et mul oleks töökohal takistusi. Mul pole kunagi tekkinud puudest tingitud probleeme. Minu suhtumine on positiivne, isegi kui inimesed on mõnikord võhiklikud või skeptilised. Kui oled ise motiveeritud oma kogemusi jagama, aitab see barjääre lammutada.“

Maurizio soovitab teistel erivajadustega kandidaatidel kindlasti ELi institutsioonide töökohtadele kandideerida.

„Võin julgelt öelda, et see on täiesti võimalik ja tehtav ning selleks ei pea olema polüglott ega superkangelane. Selles ei ole midagi keerulist. Kõik võtab nii vähe aega, et midagi pole kaotada nagunii, võita võid aga äärmiselt huvitava töö. See pingutus tasub ennast kindlasti ära. Ainuke tüütu osa selle juures on avalduse esitamine... Sealt edasi aga kulub su aega väga vähe, võimalused seevastu on tohutult avarad. Ära lase end kandideerimisnõuetest heidutada!“

Krystle’il on piiratud liikumisvõime ja ta töötab alates 2002. aastast Euroopa Komisjonis Brüsselis teabevahetuse assistendina.
Küsisime temalt, milliseid eritingimusi talle pakuti ja kas ta tunneb, et puue on talle tööl takistuseks olnud.

„Komisjon võimaldas mulle ratastooli, jalatoe, ravitooli ja parkimiskoha. Tualettruumi paigaldati käsitoed. Tunnen, et olen meie meeskonna täieõiguslik liige. Kui meil on koosolek, tulevad mu töökaaslased alati abi pakkuma. On väga meeldiv tunne olla tööl hinnatud ja tunnustatud. Mind ei kohelda teistest erinevalt, töötan sama palju kui teised. Vaid liikumiseks vajan veidi abi.“

Krystle annab teistele ELi institutsioonide töökohale kandideerivatele erivajadustega inimestele järgmist nõu.

„Soovitan kindlasti kandideerida! Füüsiline puue ei ole takistuseks, sest konkurss ei ole maraton, vaid oskuste hindamine. Kõikide vajadusi võetakse arvesse ning ei kodakondsus, nahavärv, sugu ega füüsiline puue ole takistuseks. Esindatud on kõikide ELi riikide kodanikud, kelle taust on väga erinev, kuid see kõik on ainult positiivne. Pole oluline, kas oled piiratud liikumisvõimega kandidaat Maltalt või nägemispuudega kandidaat Eestist – kõik on võrdsed. Mitmekultuuriline tähendab töökeskkonda, kus erinevused ei ole esiplaanil. Institutsioonidesse on oodatud tööle kõik ja võrdsed võimalused on õigus, mida ka tegelikult järgitakse.“

Fabio töötab alates 2001. aastast Euroopa Parlamendi personaliosakonna juhatajana. Tema üks jalg on amputeeritud.
Küsisime talt, kas ta vajab töötamiseks eritingimusi.

„Kui ma ei saa proteesiga kõndida, kasutan karke, mis ei võimalda mul käsi vabalt kasutada. Mul ei ole tööl erilisi abinõusid vaja. Kasutan IT-vahendeid (iPadi, vähem sülearvutit). Mul on proteesi tõttu seljaga probleeme ning seepärast on mul reguleeritava kõrgusega laud. Samuti on mul oma parkimiskoht. Mul ei olnud raskusi abivahendite saamisega. Kuna mul on motoorne puue, ei tekita see nii palju probleeme. Suhtlemisel mul mingeid raskusi ei ole.“

Fabio annab teistele ELi institutsioonide töökohale kandideerivatele erivajadustega inimestele järgmist nõu.

„Ei tohi karta. Peame ennast uute olukordadega toimetulemiseks ette valmistama. Tehke endale enne selgeks, milliseid tingimusi teil vaja on. Ärge arvake, et institutsioon hoolitseb automaatselt kõige eest. Arvestage ka sellega, et ikkagi võib probleeme esineda, sest ükski tööandja ei suuda kõiki erivajadusi rahuldada. Puudega inimeste jaoks on eriti oluline olla valmis tundmatuteks olukordadeks. Nad on tavaliselt ka juba teadlikud sellest, et peavad asjadele teistviisi lähenema ning ennast ka teistmoodi ette valmistama.“

„Tere, minu nimi on Aleks ja ma töötan finantsametnikuna Euroopa Komisjoni eelarve peadirektoraadis. Minu peamised ülesanded on Euroopa roheliste võlakirjade rahastamise ja varahalduse koordineerimise valdkonnas. Olen ka komisjoni võrdõiguslikkuse rakkerühma liige.

Minu üksuse kolleegid, sealhulgas üksuse juhataja, olid esimesed, kes said teada minu sooidentiteedist, ning toetasid ja mõistsid minu üleminekuprotsessi väga hästi. Lõpuks sai kogu direktoraat minu identiteedist teadlikuks ja võin kindlalt öelda, et mul ei ole olnud ühtegi halba kogemust, pigem olen leidnud toetust ja märganud „heatahtlikku uudishimu“. Koostasin koos kõrgema juhtkonnaga ka mõned materjalid transsooliste teemade kohta – algatus, mille kõik väga hästi vastu võtsid. Transsoolised inimesed võivad leida eelarve peadirektoraadis ohutu töökeskkonna. Loomulikult esineb endiselt probleeme, eriti seoses tunnustamise ja digitaalsete haldussüsteemidega, kuid ees on positiivsed muutused ning mul on hea meel näha ja osaleda mitmesugustes institutsioonisisestes rakke- ja töörühmades, mis tegelevad olemasolevate süsteemide täiustamisega.

Ees on pikk tee, kuid oleme õigel kursil. Usun, et transsoolisi inimesi tervitatakse soojalt kõigis komisjoni üksustes.“

Ville töötab Brüsselis Euroopa Komisjonis juristina alates 2013. aastast. Ta on sünnist saadik pime. Palusime tal jagada tööle kandideerimise muljeid ning rääkida sellest, kuidas ta ennast Euroopa Komisjonis töötades tunneb.

„Jäin juurdepääsetavuse küsimustega tegeleva meeskonnaga väga rahule, nad olid äärmiselt asjatundlikud ja hästi ettevalmistatud. Kui nad olid mu registreerimisvormi kätte saanud, võtsid nad minuga ühendust, et korraldada konkursi esimene voor selliselt, et saaksin selles pimedana osaleda võrdsetel alustel teiste kandidaatidega. Kõik oli äärmiselt asjakohane ja hästi läbi mõeldud. Meie hea koostöö jätkus terve konkursi jooksul, kaasa arvatud hindamiskeskuses. Minu jaoks oli väga meeldiv üllatus, et peaaegu kõik dokumendid on digitaalsed, sest kogu kirjavahetus registreeritakse elektroonilistes andmebaasides. Seega ei pea ma ekraanilugeja kasutajana enam raiskama oma aega paberdokumentide skaneerimisele, nagu pidin tegema eelmistel töökohtadel. Tänu minu töökaaslaste ja juhatajate toetavale suhtumisele tunnen ennast meeskonna täieõigusliku liikmena.“

Ville annab teistele ELi institutsiooni töökohale kandideerivatele erivajadustega kandidaatidele järgmist nõu.

„Näita, et olete motiveeritud. Kui sul on puue, proovi mõelda, mida see tööandjale tähendab. Ole valmis küsimusteks oma erivajaduste kohta ja mõtle juba enne, milliseid mõistlikke lahendusi võiks olla vaja, et nendega konkreetsel töökohal toime tulla. Jää kannatlikuks. Iga kandideerimisvoor ja intervjuu on õppetund isegi, kui sind välja ei valitud. Keskendu pigem oma oskustele, mitte erivajadustele.“